Tōfia Ti’amamana Matalē Capt. Foetutasi Fa’amausili ma ‘Ofisa Sili ‘o Pūlega ‘o Uafu ma Taulaga (S.P.A)

Ua fa’ai’ugāfonoina e le Kapeneta le tofia aloā’ia o le afioga iā Ti’amamana Matalē Captain Foetutasi Fa’amausili ma Ofisa Sili o Pulega o Uafu ma Taulaga a Samoa [S.P.A.] mo le tolu tausaga.
O se tamāli’i ua 64 tausaga o le soifua, ma ua ausia le 40 tausaga o tautua ai i auaunaga ‘ese’ese i totonu o le Mālō o Samoa, le Pasefika fa’apea le lalolagi, i auaunaga i luga o uafu fa’avāomālō ma le gataifale.
O le 1986 i le 1990, na avea ai o se ali’i va’a i le Nafanua sa fa’afoeina le mata’itūina o alāva’a mo le saogālēmū o va’a i luga o le vasa.
O le 1990 i le 1994, na avea ai ma pailate i le uafu fa’avāomālō i Samoa, mo le fa’apipi’iina o va’a tetele i le uafu fa’avāomālō.
O le 1994 i le 1998, na avea ai ma Kapeteni Sinia mo va’a e malaga i le va o Samoa ma isi atunu’u o le Pasefika, e i ai To’elau, Tonga ma Amerika Samoa.
O le 1998 i le 2001 na avea ai ma Pule Sili Lagolago mo galuega tau uafu ma taulaga i le Uafu Fa’avāomālō i Aukilani, Niu Sila.
O le 2001 i le 2021 na galue ai o se Fa’auluuluga mo galuega tetele tau i le gataifale e aofia ai le toso va’a ma le fa’apipi’iina o va’a tetele i le uafu fa’avāomālō i Ausetalia fa’apea Amerika.
O le 2022 na tofia ai e avea ma Ali’i Va’a po’o le Pule Sili Lagolago mo le Pulega o Uafu ma Taulaga i Samoa se’ia o’o mai i le asō.
Mo ona Fa’ailoga ma Tusi Tauāloa;
• 1987: Fa’au’uina o se Pailate Fa’avāomālō mo le fa’aofiina mai o va’a tetele i uafu fa’avāomālō, o lea fa’ailoga na maua mai Ausetalia.
• 1988: Fa’au’uina mai ai o se Kapeteni Fa’avāomālō mai Ausetalia.
• 2014: Maua lona Tipiloma i galuega fa’a-ali’i va’a fa’avāomālō.
• 2021: Fa’au’uina mai le Tikerī o le Fa’asaienisi ma tulaga tau galuega i le gataifale mai le Iunivesite o Plymouth i Enelagi UK.
• 2024: Fa’au’uina mai le Matuaofaiva o le Fa’afoeina o Pisinisi ma tulaga tau galuega i le gataifale mai le Iunivesite o Plymouth i Enelagi UK.
O le afioga iā Ti’amamana ua fa’aipoipo ma e mai afio’aga o Gagaemalae i Foailuga, Malie, Lepea ma Asau i Savai’i.
ATA: Savali Newspaper.
